Ainekava

Tehnoloogiaõpetuse ainekava II – III kooliaste

Tehnoloogiaõpetuse nädalatundide jaotumine

  • 4. klass – 2 tundi nädalas ühes poolaastas; tehnoloogiaõpetus 23, kodundus (vahetus) 4 ja projektitööd 8 tundi;
  • 5. klassis 2 tundi nädalas, tehnoloogiaõpetus 46, kodundus (vahetus) 8 ja projektitööd 16 tundi;
  • 6. klassis 2 tundi nädalas, tehnoloogiaõpetus 46, kodundus (vahetus) 8 ja projektitööd 16 tundi;
  • 7. klassis 2 tundi nädalas, tehnoloogiaõpetus 46, kodundus (vahetus) 8 ja projektitööd 16 tundi;
  • 8. klassis 2 tundi nädalas, tehnoloogiaõpetus 46, kodundus (vahetus) 8 ja projektitööd 16 tundi;
  • 9. klass – 2 tundi nädalas ühes poolaastas; tehnoloogiaõpetus 23, kodundus (vahetus) 4 ja projektitööd 8 tundi;

Õppeaine kirjeldus II kooliastmes

Tehnoloogiaõpetuses jaguneb õppetöö viieks osaks: tehnoloogia igapäevaelus; disain ja joonestamine; materjalide töötlemine; kodundus; projektitöö. Esimesed kolm osa hõlmavad õppest ca 65 %, kodundus 10% ja projektitöö 25%

Projektitöödega saavad õpilased valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel. Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega ning ülekooliliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi.

Õppeosad sisaldavad üldaluseid ja vajalikku alusteavet, mida on tarvis omandada vajalike ülesannete lahendamiseks või toodete valmistamiseks. Õppetundides lõimib aineõpetaja õppesisu praktilise tegevusega (puidutöö, metallitöö, elektroonika jms). Õppesisu ja/või järjestust võib kooliastmeti muuta või õpitut järgmises kooliastmes sügavamalt käsitleda.

Tehnoloogiaõpetuse rõhk on teadvustada nüüdisaegse tehnoloogia mõtteviise, ideaale ja väärtusi. Säästvat arengut arvestades omandavad õpilased oskused toime tulla tänapäeva kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas. Õpitakse mõistma ning analüüsima tehnika ja tehnoloogia olemust ning selle osa ühiskonna arengus. Õpe suunab siduma mõttetööd ja käelist tegevust ning mõistma koolis õpitava seoseid elukeskkonnaga.

Läbivad teemad ja ainetevaheline lõiming II kooliastmes

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tutvumine tehnoloogia arengu ja inimese rolli muutumisega tööprotsessis aitab tunnetada pideva õppimise vajadust. Õpilastel oma ideede rakendamiseks sobivate võimaluste valimine, töö kavandamine ning üksi ja üheskoos töötamine aitavad arendada ning analüüsida oma töövõimeid. Nii mõnelgi noorel kujunevad välja edasised elukutsemõtted- ja soovid.

Keskkond ja jätkusuutlik areng, oluline on tööeset/toodet valmistades kasutada säästlikult nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Tähelepanu pööratakse keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamisele. Energia ja ressursside kokkuhoid aitavad kinnistada õpilaste teadmisi jätkusäästlikust arengust ja kokkuhoidlikust tarbimisest.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, algatusvõime, ettevõtlikkus ja koostöö on tihedalt seotud tehnoloogiaainete õppe sisuga. Oma ideede realiseerimise ja töö korraldamise oskus on üks valdkonna õppeainete põhilisi eesmärke. Ettevõtlikkust toetavad oskuslikult elluviidud ülesanded ja projektid, mis annavad õpilastele võimaluse oma võimeid proovida.

Kultuuriline identiteet, tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega võimaldab näha kultuuride erinevust maailma eri paigus ning teadvustada oma kohta mitmekultuurilises globaalses maailmas. Õpitakse märkama ja kasutama rahvuslikke elemente esemete disainimisel ning mõeldakse omaalgatuslikke lähenemisi toodetele.

Teabekeskkond, oma tööd kavandades ja ainealaste projektide tarvis infot kogudes õpitakse kasutama erinevaid teabeallikaid- ja kanaleid ning hindama kogutud info usaldusväärsust. Interneti kasutamine võimaldab kursis olla tehnoloogia uuendustega ning tutvuda inseneride ja disainerite loominguga terves maailmas.

Tehnoloogia ja innovatsioon, kasutatakse uudseid materjale ja töötlusviise. Õppida töötama arvuti abil juhitavate automaatsete seadmetega (CNC freespink) ja ning tööde kavandamine ja esitlemine arvutiprogrammide Solid Edge, SketchUp jt modelleerimisprogrammidega aitavad õpilastel tunnetada tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi.

Tervis ja ohutus, erinevate tööliikide puhul on vaja tutvuda tööohutusega ning arvestada ohutusnõudeid. Materjalide töötlemisel peetakse silmas õpperuumide (õppetöökoja) sisekorra eeskirju ja ohutustehnikat. Tutvumine erinevate looduslike ja sünteetiliste materjalidega ning

nende omadustega aitab teha esemelises keskkonnas inimese tervisest lähtuvaid valikuid. Tervisliku toitumise põhitõdede omandamine ning tervislike toitude praktiline valmistamine loovad aluse terviseteadlikule käitumisele.

Väärtused ja kõlblus, tehnoloogiaainetes kujuneb väärtustav suhtumine töösse ning töö tegijasse. Rühmas töötamine annab väärtuslikke kogemusi üksteisega arvestamisel, organiseerimisoskuse arendamisel ning võimalike konfliktide lahendamisel. Töötamisel teostatakse mõningaid tööviise üheskoos, nt puurimisel hoiab üks õpilane materjali ja teine puurib.

Lõiming üldpädevustega

Väärtuspädevus. Õppeprotsessis väärtustatakse tööalaseid sõbralikke inimsuhteid ja üldkehtivaid eetilisi moraalinorme ning kujundatakse seeläbi õpilaste tööalaseid positiivseid hoiakuid. Väärtustatakse õpilasloomingut ja kujundatakse õpilaste ilumeelt. Igat õpilast tunnustatakse tema tegutsemispüüdlustes.

Sotsiaalne pädevus. Ühiselt töötades õpitakse ennast teostama, teistega arvestama, järgima käitumisreegleid, oma arvamusi esitlema ja põhjendama. Oluline on, et õpitakse teineteisega koostöös ülesandeid lahendama, aktsepteeritakse inimeste erinevusi. Toimitakse teadliku ja vastutustundliku kodanikuna, kes tunneb tehnoloogia arengut ja edaspidiseid suundumusi. Enesemääratluspädevus. Erinevate õppeülesannete kaudu avanevad õpilaste mitmesugused oskused ja teadmised ning võimed, mis loob aluse mõista ja hinnata iseennast, lahendada inimsuhetes tekkivaid probleeme.

Õpipädevus. Õpilane planeerib oma tööd, kasutab õpitut, analüüsib materjalide omadusi, valib vastavaid töötlemisviise, lahendab probleemseid ülesandeid, analüüsib saadud tulemusi. Läbi tegevuse areneb ja kinnistub arusaam toote loomisprotsessist ja oma võimetest edasiõppimiseks.

Suhtluspädevus. Õpilased on suutelised ennast selgelt väljendama, oskavad lahendada mitmeid ainealaseid ülesandeid, arutleda, põhjendada ja esitleda õpitut. Läbi õppimise ja suhtlemise areneb õpilase funktsionaalne kirjaoskus ning täieneb tema tehnoloogiasõnavara. Oma töid esitledes ja valikuid põhjendades saadakse esinemiskogemusi ning areneb väljendusoskus, argumenteeritakse omi valikuid ja kuulatakse ning mõeldakse teiste väljaöeldu üle.

Matemaatikapädevus. Õpilane kasutab tööprotsessis loogilist mõtlemist ja matemaatikale omast keelt, matemaatilised sümbolid. Mitmesuguste rakenduslike ülesannete lahendamisel kasutatakse erinevaid lahendusteid, mis on suuresti seotud matemaatikaga.

Ettevõtlikkuspädevus. Õpilane õpib eesmärke seadma ja probleeme lahendama (näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi). Õppetundides tuleb paljudel kordadel õpilastel endil mõelda välja uusi ideid ja lahendusi mitmesuguste ülesannete lahendamiseks, võtta riske ja vastutada tulemuste eest. Õpilaste omaalgatust ja leidlikkust järjepidevalt soositakse ja tunnustatakse.

Ainetevaheline lõiming

Tehnoloogia ainevaldkond toetub teistes õppeainetes omandatud teadmistele, pakkudes võimalusi jõuda praktilistes tegevustes äratundmiseni, et teadmised on omavahel seotud ning rakendatavad praktilises elus. Abstraktsele analüüsile lisanduvad nägemise, kompimise ja katsetamise võimalused ning silmaga nähtav tulemus. Aineprojektid lubavad siduda aine eri valdkondi, luua ainevaldkonnasiseseid seoseid ning seoseid teiste õppeainetega.

Hindamine

Õpilase hindamisel on oluline lisaks suulise hindele ka õpilase enesehinnang. Õpiülesande teostamisel hinnatakse planeerimist ja disaini, valikute tegemise ja põhjendamise oskust ning seoste kirjeldamise oskust, valmistamisprotsessi, õpilase arengut, töö tulemust, sh üksikute ülesannete sooritamist ja toote esitlemise oskust. Õpilase hindamisel võetakse arvesse kultuurse käitumise reegleid ja õpilase hoiakuid. Õpilaste teadmiste, tehnilise nutikuse ja loovuse hindamisel kasutatakse ka teste, probleemülesandeid, võistlusmänge, projekttööd jms.

Õpitulemused II kooliastme lõpus

6. klassi õpilane:

  • mõistab ja selgitab tehnoloogia olemust ning väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;
  • iseloomustab kodus, olmes, harrastustes ja paikkonnas kasutatavaid lihtsaid tehnoloogilisi süsteeme ja protsesse ning ressursse;
  • planeerib tööd ja lahendab sellega seotud ülesandeid;
  • joonestab joonist ja disainib lihtsaid tooteid;
  • tunneb põhilisi materjale ja nende omadusi ning kasutab neid töös otstarbekalt;
  • teab põhilisi töövahendeid ja töötlemisviise ning oskab neid töös kasutada;
  • valmistab lihtsaid tooteid (nt mänguasi, paat, liikuv auto jne);
  • esitleb ideed, joonist või toodet;
  • teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
  • väärtustab ning järgib väljakujunenud tööalaseid väärtus- ja käitumishoiakuid;

Õppeaine sisu 4. klassis

1. Tehnoloogia igapäevaelus

Tehnoloogia olemus. Tehnoloogiline kirjaoskus ja selle vajalikkus. Transpordivahendid. Energiaallikad.

2. Disain ja joonestamine

Eskiis. Lihtsa toote kavandamine. Disain. Probleemide lahendamine. Toote viimistlemine.

3. Materjalid ja nende töötlemine

Materjalide liigid (puit, metall, plastid, elektroonika komponendid jne) ja nende omadused. Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jne) ning töövahendid (tööriistad ja masinad). Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Puurpink. Materjalide liited. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.

4. Projektitööd

Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille korral õpilased saavad vabalt valida õpperühma. Projektitööd võivad olla nii käsitööst, kodundusest kui ka tehnoloogiaõpetusest. Õpilane saab valida kahe samaaegse teema vahel. Valikteemad võivad olla nt ehistööd, mudelism jne.

5. Käsitöö ja kodundus

Vt. Käsitöö ja kodunduse ainekava

Õpitulemused 4. klassi lõpus

1. Tehnoloogia igapäevaelus Õpilane:

  • mõistab tehnoloogia olemust ja väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;
  • seostab tehnoloogiaõpetust teiste õppeainetega ja eluvaldkondadega;
  • iseloomustab ja võrdleb erinevaid transpordivahendeid ning energiaallikaid;
  • kirjeldab ratta ja energiakasutamist ajaloos ning nüüdisajal.

2. Disain ja joonestamine Õpilane:

  • disainib lihtsaid tooteid, kasutades selleks ettenähtud materjale;
  • märkab probleeme ja pakub neile omanäolisi lahendusi;

3. Materjalid ja nende töötlemine Õpilane:

  • tunneb põhilisi materjale, nende olulisemaid omadusi ja töötlemiseviise;
  • valib ja kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töötlusviise, töövahendeid ja materjale;
  • suudab valmistada jõukohaseid liiteid;
  • valmistab mitmesuguseid lihtsaid tooteid (sh mänguasju);
  • kasutab õppetöös puurpinki;
  • analüüsib ja hindab loodud toodet, sh esteetilisest ja rakenduslikust küljest;
  • annab tehtud ülesande või toote kvaliteedile oma hinnangu;
  • mõistab ja arvestab kaaslaste erinevaid tööoskusi;
  • teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
  • väärtustab ja kasutab tervisele ohutuid tööviise;
  • kasutab materjale säästlikult ning leiab võimalusi nende korduskasutuseks.

4. Projektitööd Õpilane:

  • teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
  • osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
  • leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannete ning probleemide lahendeid;
  • valmistab üksi või koostöös teistega ülesande või projektilahenduse;
  • suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
  • kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
  • väärtustab töötegemist, sh selle uurimist ja omandatud tagasisidet.

5. Kodundus

Vt. Käsitöö ja kodunduse ainekava

Projektid ja praktilised tööd 4. klassis

Vineerist tooted, traadist osavusmängud, ettevalmistatud toorikutest mänguasjad jne.

Õppeaine sisu 5. klassis

1. Tehnoloogia igapäevaelus

Tehnoloogiline kirjaoskus ja selle vajalikkus. Süsteemid, protsessid ja ressursid.

2. Disain ja joonestamine

Tehniline joonis. Jooned ja nende tähendused. Mõõtmed ja mõõtkava. Piltkujutis ja vaated. Lihtsa mõõtmestatud tehnilise joonise koostamine ja selle esitlemine. Disaini elemendid. Probleemide lahendamine. Toote viimistlemine.

3. Materjalid ja nende töötlemine

Materjalide liigid (puit, metall, plastid jne) ja nende omadused. Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jne) ning töövahendid (tööriistad ja masinad). Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Puurpink. Materjalide liited. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.

4. Projektitööd

Projektitööd võivad olla nii käsitööst, kodundusest kui ka tehnoloogiaõpetusest. Valikteemad võivad olla nt ehistööd, mudelism jne.

5. Kodundus

Vt Käsitöö ja kodunduse ainekava

Õpitulemused 5. klassi lõpus

1. Tehnoloogia igapäevaelus Õpilane:

  • mõistab tehnoloogia olemust ja väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;
  • seostab tehnoloogiaõpetust teiste õppeainetega ja eluvaldkondadega;
  • toob näiteid süsteemide, protsesside ja ressursside kohta;

2. Disain ja joonestamine Õpilane:

  • märkab probleeme ja pakub neile omanäolisi lahendusi;
  • selgitab joonte tähendust joonisel, oskab joonestada jõukohast tehnilist joonist ning seda esitleda;
  • teab ja kasutab õpiülesannetes disainielemente.

3. Materjalid ja nende töötlemine Õpilane:

  • tunneb mõningaid materjale, nende olulisemaid omadusi ja töötlemiseviise;
  • valib ja kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töötlusviise, töövahendeid ja materjale;
  • suudab valmistada jõukohaseid liiteid;
  • valmistab mitmesuguseid lihtsaid tooteid (sh mänguasju);
  • kasutab õppetöös puurpinki;
  • analüüsib ja hindab loodud toodet, sh esteetilisest ja rakenduslikust küljest;
  • annab tehtud ülesande või toote kvaliteedile oma hinnangu;
  • mõistab ja arvestab kaaslaste erinevaid tööoskusi;
  • teadvustab ning järgib tervisekaitse-ja tööohutusnõudeid;
  • väärtustab ja kasutab tervisele ohutuid tööviise;
  • kasutab materjale säästlikult ning leiab võimalusi nende korduskasutuseks.

4. Projektitööd Õpilane:

  • teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
  • osaleb aktiivselt erinevates koostöö-ja suhtlusvormides;
  • leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannete ning probleemide lahendeid;
  • valmistab üksi või koostöös teistega ülesande või projektilahenduse;
  • suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
  • kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
  • väärtustab töötegemist, sh selle uurimist ja omandatud tagasisidet.

5. Käsitöö ja kodundus

vt. Käsitöö ja kodunduse ainekava

Projektid ja praktilised tööd 5. klassis

Puidust, plekist ja plastikust tooted, dünaamilised mänguasjad, ettevalmistatud toorikutest mänguasjad, vestetud tulp, lihtsad elektrilised mänguasjad jne.

Õppeaine sisu 6. klassis

1. Tehnoloogia igapäevaelus

Tehnoloogia, indiviid ja keskkond. Struktuurid ja konstruktsioonid. Tehnoloogia ja teadused.

2. Disain ja joonestamine

Lihtsa mõõtmestatud tehnilise joonise koostamine ja selle esitlemine. Probleemide lahendamine. Toote viimistlemine. Insenerid ja leiutamine.

3. Materjalid ja nende töötlemine

Materjalide liigid (puit, metall, plastid, elektroonika komponendid jne) ja nende omadused. Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jne) ning töövahendid (tööriistad ja masinad). Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Puur-pink. Materjalide liited. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.

4. Projektitööd

Projektitööd võivad olla nii käsitööst, kodundusest kui ka tehnoloogiaõpetusest. Valikteemad võivad olla nt ehistööd, mudelism jne.

5. Käsitöö ja kodundus

Vt. käsitöö ja kodunduse ainekava

Õpitulemused 6. klassi lõpus

1. Tehnoloogia igapäevaelus Õpilane:

  • seostab tehnoloogia õpetust teiste õppeainetega ja eluvaldkondadega;
  • kirjeldab inimtegevuse ja tehnoloogia mõju keskkonnale;
  • valmistab töötavaid mudeleid praktilise tööna;
  • kirjeldab tehniliste seadmete ja tehnika arenguloo kujunemist ning selle olulisemaid
  • saavutusi;
  • loob seoseid tehnoloogia arengu ja teadussaavutuste vahel.

2. Disain ja joonestamine Õpilane:

  • selgitab joonte tähendust joonisel, oskab joonestada jõukohast tehnilist joonist ning seda esitleda;
  • märkab probleeme ja pakub neile omanäolisi lahendusi;
  • osaleb õpilase päraselt uudse tehnoloogilise protsessi loomises,mis on seotud materjalide valiku ja otstarbeka töötlusviisi leidmisega;
  • mõistab leiutiste osatähtsust tehnoloogiaarengus, teab inseneri elukutse iseärasust ja
  • leiutajate olulisemaid saavutusi.

3. Materjalid ja nende töötlemine Õpilane:

  • tunneb põhilisi materjale, nende olulisemaid omadusi ja töötlemiseviise;
  • valib ja kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töötlusviise, töövahendeid ja materjale;
  • suudab valmistada jõukohaseid liiteid;
  • valmistab mitmesuguseid lihtsaid tooteid (sh mänguasju);
  • kasutab õppetöös puurpinki;
  • analüüsib ja hindab loodud toodet, sh esteetilisest ja rakenduslikust küljest;
  • annab tehtud ülesande või toote kvaliteedile omahinnangu;
  • mõistab ja arvestab kaaslaste erinevaid tööoskusi;
  • teadvustab ning järgib tervisekaitse-ja tööohutusnõudeid;
  • väärtustab ja kasutab tervisele ohutuid tööviise;
  • kasutab materjale säästlikult ning leiab võimalusi nende korduskasutuseks.

4. Projektitööd Õpilane:

  • teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
  • osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
  • leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannete ning probleemide lahendeid;
  • valmistab üksi või koostöös teistega ülesande või projekti lahenduse;
  • suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
  • kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
  • väärtustab töötegemist, sh selle uurimist ja omandatud tagasisidet.

5. Kodundus Õpilane:

Vt. käsitöö ja kodunduse ainekava

Kasutatav õppevara II kooliastmes (kirjandus, veebilehed ja muud allikad)

  1. Bayley, S., Conran, T. (2008). Disain. Kuju saanud mõte. Kirjastus Varrak.
  2. Hakkame leiutama- materjale huviringidele. Huviringijuhendaja käsiraamat, 2. (2010). Toim. M. Soobik. Tallinn: eestikeelse väljaande kirjastaja MTÜ Eesti Tehnoloogiakasvatuse http://www.tehnoloogia.ee/Hakkame%20leiutame_web.pdf
  3. Lepmann, T., Saago, T., Soobik, M. (2010). Matemaatika, tehnoloogiaõpetuse ning käsitöö ja kodunduse lõiming Pentamino mängu abil. Kogumikus: Jaani, J. Aru, L. (koost.) Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas. Tartu: Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=772212/l%F5i mingukogumik_08+03+10.pdf
  4. Loovuspedagoogika. (2011). Toim. M. Soobik. Tallinn: eestikeelse väljaande kirjastaja MTÜ Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit. http://www.tehnoloogia.ee/Loovuspedagoogika.pdf
  5. 5. Rehepapp, M. (2012). Disainispikker. Tööraamat õpetajale ja disaini õpetamiseks. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia.
  6. Rihvk, E. (2005). Puidutööd. Tallinn: Kirjastus Koolibri
  7. Tehnoloogia ja loovus. (2011). Koostanud ja toimetanud M. Soobik. Tallinn: MTÜ Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit.
  8. Soobik, M. (2010). Lõiming tehnoloogiaõpetuses. Kogumikus: Jaani, J. Aru, L. (koost.) Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas. Tartu: Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=772212/l%F5i mingukogumik_08+03+10.pdf
  9. Soobik, M. (2010). Tehnoloogia valdkonna õpikäsitlus. Kogumikus: Põhikooli valdkonnaraamat TEHNOLOOGIA. Koostajad ja sisutoimetajad M. Reedik ja U. Pohlak. Tartu: Haridus- ja teadusministeerium. http://www.oppekava.ee/images/f/f9/Tehnoloogia_valdkond_Soobik.pdf
  10. Soobik, M. (2010). Tehnoloogia valdkonnaalane arendustöö. Kogumikus: Põhikooli valdkonnaraamat TEHNOLOOGIA. Koostajad ja sisutoimetajad M. Reedik ja U. Pohlak. Tartu: Haridus- ja teadusministeerium. http://www.oppekava.ee/index.php/Tehnoloogia_valdkonnaalane_arendust%C3%B6%C3%B6
  11. Soobik, M. (2010). Tehnoloogiaõpetusest. Kogumikus: Põhikooli valdkonnaraamat TEHNOLOOGIA. Koostajad ja sisutoimetajad M. Reedik ja U. Pohlak. Tartu: Haridus- ja teadusministeerium. http://www.oppekava.ee/images/1/18/Tehnoloogiaopetusest.pdf
  12. Soobik, M. (2012). Tehnoloogiaõpetuse õppekeskkonna kavandamine õppetöö korraldamisel. Kogumikus: Põhikooli valdkonnaraamat TEHNOLOOGIA. Koostajad ja sisutoimetajad M. Reedik ja U. Pohlak. Tartu: Haridus- ja teadusministeerium. http://www.oppekava.ee/images/d/d5/M_Soobik_Oppekeskkonna_kavandamine .pdf

Õppeaine kirjeldus III kooliastmes

Nii käsitöö ja kodunduse kui ka tehnoloogiaõpetuse ainekava sisaldavad igal aastal ühe õppeveerandi pikkust ning ühel ajal toimuvat projektitöö osa, mille puhul saavad õpilased kahe õpperühma vahel valida vastavalt huvidele, olenemata sellest, kas nad õpivad tehnoloogiaõpetust või käsitööd ja kodundust.

Tehnoloogiavaldkonna õppeainete mahud

Tehnoloogiaõpetuses jaguneb õppetöö viieks osaks: tehnoloogia igapäevaelus; disain ja joonestamine; materjalide töötlemine; kodundus; projektitöö. Esimesed kolm osa hõlmavad õppest ca 65 %, kodundus 10% ja projektitöö 25%. Õppeaine osade järjestuse õppeaastas kavandab õpetaja koostöös käsitöö ja kodunduse õpetajaga. Õpet korraldades vahetatakse õpperühmad.

Projektitöödega saavad õpilased valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel. Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega ning ülekooliliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi.

Õppeosad sisaldavad üldaluseid ja vajalikku alusteavet, mida on tarvis omandada vajalike ülesannete lahendamiseks või toodete valmistamiseks. Õppetundides lõimib aineõpetaja õppesisu praktilise tegevusega. Õppesisu ja/või järjestust võib kooliastmeti muuta või õpitut järgmises kooliastmes sügavamalt käsitleda.

Tehnoloogiaõpetuse rõhk on teadvustada nüüdisaegse tehnoloogia mõtteviise, ideaale ja väärtusi. Säästvat arengut arvestades omandavad õpilased oskused toime tulla tänapäeva kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas. Õpitakse mõistma ning analüüsima tehnika ja tehnoloogia olemust ning selle osa ühiskonna arengus. Õpe suunab siduma mõttetööd ja käelist tegevust ning mõistma koolis õpitava seoseid elukeskkonnaga.

Õppeaine vahendusel omandavad õpilased mitmekülgse ettevalmistuse, mis loob võimaluse analüüsida, kohandada ning arendada praktilist ja mõttetegevust kvalitatiivselt uuel tasandil ning aidata õpilasi edasisel kutsevalikul. Õppes pööratakse olulist rõhku õpilaste mõtestatud loovale uuendustegevusele, kus õpilane saab koos avastamisrõõmuga kogeda valitud toote loomist.

Õpilased teevad huvitavaid ja fantaasiaküllaseid rakenduslikku laadi loomingulisi ülesandeid, sh ülesande või toote planeerimist, disaini ja valmistamist ning töö enesehindamist ja esitlemist. Tuuakse esile seosed ja rakenduslikud väljundid õppeainete ning eluvaldkondade vahel, nii tekib õpilasel terviklik mõistmine ülesandest või tootest. Oluline on, et õpilane mõistaks tehnoloogia toimimist ning saaks ise osaleda õpilasepärase tehnoloogia loomises. Eelnimetatu toimub õpilaste ealisest arengutasemest lähtuvalt ja neile arusaadavalt. Seejuures arvestatakse õpilaste erinevaid võimeid ja huve ning toetatakse nende omaalgatust ja õpimotivatsiooni. Õppeaines rõhutatakse leiutajameelse tegevuse olulisust ning kujundatakse noorte tööalaseid käitumis- ja väärtushoiakuid. Taotluseks on keskkonnasäästlikkuse ja kohalike traditsioonide väärtustamine ning eetiliste tõekspidamiste omandamine.

Läbivad teemad ja ainetevaheline lõiming III kooliastmes

Tehnoloogia ainevaldkond seostub kõigi õppekava läbivate teemadega.

Elukestev õpe ja karjääri planeerimine, tutvumine tehnoloogia arengu ja inimese rolli muutumisega tööprotsessis aitab tunnetada pideva õppimise vajadust. Õpilastel oma ideede rakendamiseks sobivate võimaluste valimine, töö kavandamine ning üksi ja üheskoos töötamine aitavad arendada ning analüüsida oma töövõimeid. Nii mõnelgi noorel kujunevad välja edasised elukutsemõtted- ja soovid.

Keskkond ja jätkusuutlik areng, oluline on tööeset/toodet valmistades kasutada säästlikult nii looduslikke kui ka tehismaterjale. Tähelepanu pööratakse keskkonnasäästlike tarbimisharjumuste kujundamisele. Energia ja ressursside kokkuhoid aitavad kinnistada õpilaste teadmisi jätkusäästlikust arengust ja kokkuhoidlikust tarbimisest.

Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus, algatusvõime, ettevõtlikkus ja koostöö on tihedalt seotud tehnoloogiaainete õppe sisuga. Oma ideede realiseerimise ja töö korraldamise oskus on üks valdkonna õppeainete põhilisi eesmärke. Ettevõtlikkust toetavad oskuslikult elluviidud ülesanded ja projektid, mis annavad õpilastele võimaluse oma võimeid proovida.

Kultuuriline identiteet, tutvumine esemelise kultuuri, kommete ja toitumistavadega võimaldab näha kultuuride erinevust maailma eri paigus ning teadvustada oma kohta mitmekultuurilises globaalses maailmas. Õpitakse märkama ja kasutama rahvuslikke elemente esemete disainimisel ning mõeldakse omaalgatuslikke lähenemisi toodetele.

Teabekeskkond, oma tööd kavandades ja ainealaste projektide tarvis infot kogudes õpitakse kasutama erinevaid teabeallikaid- ja kanaleid ning hindama kogutud info usaldusväärsust. Interneti kasutamine võimaldab kursis olla tehnoloogia uuendustega ning tutvuda inseneride ja disainerite loominguga terves maailmas.

Tehnoloogia ja innovatsioon, kasutatakse uudseid materjale ja töötlusviise. Tutvustatakse teoreetiliselt arvuti abil juhitavate automaatsete seadmetega (CNC freespink) ja ning tööde kavandamine ja esitlemine arvutiprogrammide Solid Edge, SketchUp jt modelleerimisprogrammidega aitavad õpilastel tunnetada tänapäevaseid tehnoloogilisi võimalusi.

Tervis ja ohutus, erinevate tööliikide puhul on vaja tutvuda tööohutusega ning arvestada ohutusnõudeid. Materjalide töötlemisel peetakse silmas õpperuumide (õppetöökoja) sisekorra eeskirju ja ohutustehnikat. Tutvumine erinevate looduslike ja sünteetiliste materjalidega ning

nende omadustega aitab teha esemelises keskkonnas inimese tervisest lähtuvaid valikuid. Tervisliku toitumise põhitõdede omandamine ning tervislike toitude praktiline valmistamine loovad aluse terviseteadlikule käitumisele.

Väärtused ja kõlblus, tehnoloogiaainetes kujuneb väärtustav suhtumine töösse ning töö tegijasse. Rühmas töötamine annab väärtuslikke kogemusi üksteisega arvestamisel, organiseerimisoskuse arendamisel ning võimalike konfliktide lahendamisel. Töötamisel teostatakse mõningaid tööviise üheskoos, nt puurimisel hoiab üks õpilane materjali ja teine puurib.

Lõiming üldpädevustega

Väärtuspädevus. Õppeprotsessis väärtustatakse tööalaseid sõbralikke inimsuhteid ja üldkehtivaid eetilisi moraalinorme ning kujundatakse seeläbi õpilaste tööalaseid positiivseid hoiakuid. Väärtustatakse õpilasloomingut ja kujundatakse õpilaste ilumeelt. Igat õpilast tunnustatakse tema tegutsemispüüdlustes.

Sotsiaalne pädevus. Ühiselt töötades õpitakse ennast teostama, teistega arvestama, järgima käitumisreegleid, oma arvamusi esitlema ja põhjendama. Oluline on, et õpitakse teineteisega koostöös ülesandeid lahendama, aktsepteeritakse inimeste erinevusi. Toimitakse teadliku ja vastutustundliku kodanikuna, kes tunneb tehnoloogia arengut ja edaspidiseid suundumusi. Enesemääratluspädevus. Erinevate õppeülesannete kaudu avanevad õpilaste mitmesugused oskused ja teadmised ning võimed, mis loob aluse mõista ja hinnata iseennast, lahendada inimsuhetes tekkivaid probleeme.

Õpipädevus. Õpilane planeerib oma tööd, kasutab õpitut, analüüsib materjalide omadusi, valib vastavaid töötlemisviise, lahendab probleemseid ülesandeid, analüüsib saadud tulemusi. Läbi tegevuse areneb ja kinnistub arusaam toote loomisprotsessist ja oma võimetest edasiõppimiseks.

Suhtluspädevus. Õpilased on suutelised ennast selgelt väljendama, oskavad lahendada mitmeid ainealaseid ülesandeid, arutleda, põhjendada ja esitleda õpitut. Läbi õppimise ja suhtlemise areneb õpilase funktsionaalne kirjaoskus ning täieneb tema tehnoloogiasõnavara. Oma töid esitledes ja valikuid põhjendades saadakse esinemiskogemusi ning areneb väljendusoskus, argumenteeritakse omi valikuid ja kuulatakse ning mõeldakse teiste väljaöeldu üle.

Matemaatikapädevus. Õpilane kasutab tööprotsessis loogilist mõtlemist ja matemaatikale omast keelt, matemaatilised sümbolid. Mitmesuguste rakenduslike ülesannete lahendamisel kasutatakse erinevaid lahendusteid, mis on suuresti seotud matemaatikaga. Ettevõtlikkuspädevus. Õpilane õpib eesmärke seadma ja probleeme lahendama (näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi). Õppetundides tuleb paljudel kordadel õpilastel endil mõelda välja uusi ideid ja lahendusi mitmesuguste ülesannete lahendamiseks, võtta riske ja vastutada tulemuste eest. Õpilaste omaalgatust ja leidlikkust järjepidevalt soositakse ja tunnustatakse.

Ainetevaheline lõiming

Tehnoloogia ainevaldkond toetub teistes õppeainetes omandatud teadmistele, pakkudes võimalusi jõuda praktilistes tegevustes äratundmiseni, et teadmised on omavahel seotud ning rakendatavad praktilises elus. Abstraktsele analüüsile lisanduvad nägemise, kompimise ja katsetamise võimalused ning silmaga nähtav tulemus. Aineprojektid lubavad siduda aine eri valdkondi, luua ainevaldkonnasiseseid seoseid ning seoseid teiste õppeainetega.

Konkreetne lõiming õppeainetega on detailselt esitatud iga klassi õpetaja töökavas.

Hindamine

Õpilase hindamisel on oluline lisaks suulise hindele ka õpilase enesehinnang. Õpiülesande teostamisel hinnatakse planeerimist ja disaini, valikute tegemise ja põhjendamise oskust ning seoste kirjeldamise oskust, valmistamisprotsessi, õpilase arengut, töö tulemust, sh üksikute ülesannete sooritamist ja toote esitlemise oskust. Õpilase hindamisel võetakse arvesse kultuurse käitumise reegleid ja õpilase hoiakuid. Õpilaste teadmiste, tehnilise nutikuse ja loovuse hindamisel kasutatakse ka teste, probleemülesandeid, võistlusmänge, projekttööd jms.

Õpitulemused III kooliastme lõpus

9. klassi õpilane:

  • valib toote valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise ning kasutab selle kohta vajalikku teavet ainealasest kirjandusest ja internetist;
  • käsitseb ohutult käsi- ja elektrilisi tööriistu ning materjale;
  • kasutab ressursse keskkonda säästvalt ning jätkusuutlikult;
  • genereerib ideid, rakendab neid loovalt tooteid luues ja täiustades ning mõistab iseenda osaluse tähtsust tehnoloogiat kasutades;
  • mõistab tehnoloogilise protsessi ajal asetleidvaid muutusi ning oskab neid selgitada ja põhjendada;
  • analüüsib toote valmistamise protsessi ning sünteesib uusi teadmisi;
  • hindab tulemuse kvaliteeti ja toote rakendamise tõhusust, esitleb toodet;
  • valmistab tooteid, teadvustab ja rakendab loodusteaduste võimalusi praktilistes tegevustes;
  • kirjeldab tehnoloogilise maailma saavutusi ja oma rolli tuleviku töömaailmas;
  • kujundab oma positiivsed väärtushinnangud ja kõlbelised tööharjumused, väldib ning hindab võimalikke ohte töös;
  • teeb tervislikke toiduvalikuid, väärtustab tervislikke eluviise ning toimib vastutustundliku tarbijana.

Õppeaine sisu 7. klassis

1. Tehnoloogia igapäevaelus

Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised tehnoloogia rakendamisel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Ressursside säästlik tarbimine. Õppetegevuse planeerimine.

2. Disain ja joonestamine

Leiutamine ja uuenduslikkus. Tehnilist taipu arendavate ja probleemülesannete lahendamine. Viimistlemine ja pinnakatted. Ergonoomia. Ornamentika. Toodete disainimine arvutiga. Joonise vormistamine ja esitlemine.

3. Materjalid ja nende töötlemine

Materjalide ja nende töötlemise kohta teabe hankimise võimalused kirjandusest ning internetist. Tänapäevased materjalide töötlemise viisid. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Masinad ja mehhanismid. Arvuti ja materjalide töötlemise ühildamise võimalused (CNC- tööpingid, 3D-printerid). Optimaalse töötlusviisi valimine. Toodete liitevõimaluste kasutamine. Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel tooteks. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.

4. Projektitööd

Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille korral õpilased saavad vabalt valida õpperühma. Valikteemad ja projektid võivad olla nii käsitööst, kodundusest kui ka tehnoloogiaõpetusest. Õpilane saab valida kahe samaaegse teema vahel. Valikteemad võivad olla nt ehistööd, mudelism jne.

5. Käsitöö ja kodundus

Vt Käsitöö ja kodunduse ainekava

Õpitulemused 7. klassi lõpus

1. Tehnoloogia igapäevaelus Õpilane:

  • kirjeldab ja analüüsib inimtegevuse mõju loodusele ning keskkonnale;
  • mõistab iseenda osaluse olulisust tehnoloogilistes protsessides tulevikus ja vastutust
  • nende eetilise kujundamise eest;
  • kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, teab nende seadmete üldist
  • tööpõhimõtet ning ohutut käsitsemist;
  • teadvustab ressursside piiratud hulka ning tarbib ressursse säästvalt ja jätkusuutlikult;
  • oskab oma õppetegevust planeerida.

2. Disain ja joonestamine, Õpilane:

  • planeerib ülesande ja disainib toote ning esitleb seda võimaluse korralarvutiga;
  • lahendab probleemülesandeid,
  • teab ja kasutab toodete erinevaid viimistluse võimalusi;
  • teab ja kasutab pinnakatete omadusi ja kasutusvõimalusi;
  • arvestab ergonoomia ja ornamentik apõhireegleid ning oskab neid töös rakendada;
  • joonestab jõukohast tehnilist joonist, vormistab ja esitleb joonist.

3. Materjalid ja nende töötlemine

Õpilane:

  • leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ja kasutab ainealast teavet kirjandusest ning internetist;
  • analüüsib materjalide omadusi, töötlemise viise ning kasutamise võimalusi, sünteesib uusi teadmisi;
  • kasutab toodet valmistades mitmesuguseid töövahendeid, võimaluse korral CNC-tööpinki, valib sobivaima töötlusviisi;
  • tunneb ja kasutab töötlemisel masinaid ning mehhanisme;
  • valmistab omanäolisi tooteid, tunneb ja kasutab mitmeid liitevõimalusi;
  • kujundab välja oma positiivsed väärtushinnangud ja kõlbelised tööharjumused;
  • teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, kasutab ohutult masinaid ning töövahendeid.

4. Projektitööd

Õpilane:

  • organiseerib paindlikult ühistööd, planeerib ajakava ja oskab jaotada tööülesandeid;
  • teeb ülesandeid täites aktiivselt koostööd kaasõpilastega;
  • suhtleb töö asjus vajaduse korral kooliväliste institutsioonidega (nt meili teel jne), et saada vajalikku infot, seda analüüsida, kriitiliselt hinnata ja tõlgendada;
  • valmistab üksi või koostöös teistega ülesandele või projektile lahenduse;
  • väärtustab töö tegemist, sh selle uurimist ja omandatud tagasisidet;
  • mõistab info kriitilise hindamise vajalikkust ning kasutab infot kooskõlas kehtivate seaduste ja normidega.

5. Käsitöö ja kodundus

Vt Käsitöö ja kodunduse ainekava

Projektid ja praktilised tööd 7. klassis

Puidust tooted, lehtmetallist toodete loomine, elektroonilised mängud jne.

Õppeaine sisu 8. klassis

1. Tehnoloogia igapäevaelus

Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised tehnoloogia rakendamisel. Töömaailm ja töö planeerimine. Tooraine ja tootmine. Tehnoloogilise maailma tulevikuperspektiivid.

2. Disain ja joonestamine

Leiutamine ja uuenduslikkus. Tehnilist taipu arendavate ja probleemülesannete lahendamine. Viimistlemine ja pinnakatted. Toodete disainimine arvutiga. Joonise vormistamine ja esitlemine. Skeemid. Leppelisused ja tähised tehnilistel joonistel.

3. Materjalid ja nende töötlemine

Materjalide ja nende töötlemise kohta teabe hankimise võimalused kirjandusest ning internetist. Tänapäevased materjalide töötlemise viisid. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Masinad ja mehhanismid. Arvuti ja materjalide töötlemise ühildamise võimalused (näiteks CNC- tööpingid ja 3D-printerid). Optimaalse töötlusviisi valimine. Toodete liitevõimaluste kasutamine. Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel tooteks. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.

4. Projektitööd

Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille korral õpilased jagatakse õpperühma. Valikteemad ja projektid võivad olla nii käsitööst, kodundusest kui ka tehnoloogiaõpetusest. Valikteemad võivad olla nt ehistööd, mudelism jne.

5. Käsitöö ja kodundus

Vt käsitöö ja kodunduse ainekava

Õpitulemused 8. klassi lõpus

1. Tehnoloogia igapäevaelus Õpilane:

  • kirjeldab ja analüüsib inimtegevuse mõju loodusele ning keskkonnale;
  • mõistab iseenda osaluse olulisust tehnoloogilistes protsessides tulevikus ja vastutust nende eetilise kujundamise eest;
  • teab mõningaid põllumajandus-, meditsiini- ja biotehnoloogia kasutusvõimalusi;
  • oskab oma tegevust planeerida, orienteerub töömaailmas.

2. Disain ja joonestamine Õpilane:

  • planeerib ülesande ja disainib toote ning esitleb seda võimaluse korral arvutiga;
  • lahendab probleem ülesandeid,
  • teab ja kasutab toodete erinevaid viimistluse võimalusi;
  • teab ja kasutab pinnakatete omadusi ja kasutusvõimalusi;
  • joonestab jõukohast tehnilist joonist, vormistab ja esitleb joonist või skeemi.

3. Materjalid ja nende töötlemine. Õpilane:

  • leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ja kasutab ainealast teavet kirjandusest ning internetist;
  • analüüsib materjalide omadusi, töötlemise viise ning kasutamise võimalusi, sünteesib uusi teadmisi;
  • kasutab toodet valmistades mitmesuguseid töövahendeid ja valib sobivaima töötlusviisi;
  • tunneb ja kasutab töötlemisel masinaid ning mehhanisme;
  • valmistab oma näolisi tooteid, tunneb ja kasutab mitmeid liite võimalusi;
  • kujundab välja oma positiivsed väärtushinnangud ja kõlbelised tööharjumused;
  • teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, kasutab ohutult masinaid ning töövahendeid.

4. Projektitööd

Õpilane:

  • organiseerib paindlikult ühistööd, planeerib ajakava ja oskab jaotada tööülesandeid;
  • teeb ülesandeid täites aktiivselt koostööd kaasõpilastega;
  • suhtleb töö asjus vajaduse korral kooliväliste institutsioonidega (nt meili teel jne), et saada
  • kogub vajalikku infot, oskab seda analüüsida, kriitiliselt hinnata ja tõlgendada;
  • valmistab üksi või koostöös teistega ülesandele või projektile lahenduse;
  • väärtustab töö tegemist, sh selle uurimist ja omandatud tagasisidet;
  • mõistab info kriitilise hindamise vajalikkust ning kasutab infot kooskõlas kehtivate seaduste ja normidega.

5. Käsitöö ja kodundus

Vt Käsitöö ja kodunduse ainekava

Projektid ja praktilised tööd 8. klassis

Puidust ja taaskasutavatest materjalidest tooted, lihtsad elektrilised mänguasjad jne.

Õppeaine sisu 9. klassis

1. Tehnoloogia igapäevaelus

Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised tehnoloogia rakendamisel. Töömaailm ja töö planeerimine. Tooraine ja tootmine. Tehnoloogilise maailma tulevikuperspektiivid.

2. Disain ja joonestamine

Leiutamine ja uuenduslikkus. Tehnilist taipu arendavate ja probleemülesannete lahendamine. Viimistlemine ja pinnakatted. Toodete disainimine arvutiga. Joonise vormistamine ja esitlemine. Skeemid. Leppelisused ja tähised tehnilistel joonistel. Ristlõiked ja lõiked. Koostejoonis. Ehitusjoonised.

3. Materjalid ja nende töötlemine

Materjalide ja nende töötlemise kohta teabe hankimise võimalused kirjandusest ning internetist. Tänapäevased materjalide töötlemise viisid. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Masinad ja mehhanismid. Arvuti ja materjalide töötlemise ühildamise võimalused (CNC- tööpingid, 3D printerid). Optimaalse töötlusviisi valimine. Toodete liitevõimaluste kasutamine. Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel tooteks. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.

4. Projektitööd

Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille korral õpilased saavad vabalt valida õpperühma. Valikteemad ja projektid võivad olla nii käsitööst, kodundusest kui ka tehnoloogiaõpetusest. Õpilane saab valida kahe samaaegse teema vahel. Valikteemad võivad olla nt ehistööd, mudelism jne.

5. Käsitöö ja kodundus

Vt Käsitöö ja kodunduse ainekava

Õpitulemused 9. klassi lõpus

1. Tehnoloogia igapäevaelus
Õpilane:

  • kirjeldab ja analüüsib inimtegevuse mõju loodusele ning keskkonnale;
  • mõistab iseenda osaluse olulisust tehnoloogilistes protsessides tulevikus ja vastutust nende eetilise kujundamise eest;
  • oskab oma tegevust planeerida, orienteerub töömaailmas ja teab oma eelistusi eneseteostuseks sobiva elukutse/ameti valikul;
  • iseloomustab tänapäevast tootmisprotsessi, kirjeldab selle toimimist ning terviklikkust;
  • teadvustab tehnoloogia ja inimese vastastikust mõju ning analüüsib tehnoloogiauuenduslikke arenguväljavaateid.

2. Disain ja joonestamine

Õpilane:

  • planeerib ülesande ja disainib toote ning esitleb seda võimaluse korral arvutiga;
  • lahendab probleem ülesandeid,
  • teab ja kasutab toodete erinevaid viimistluse võimalusi;
  • teab ja kasutab pinnakatete omadusi ja kasutusvõimalusi;
  • loeb skeeme, lihtsat kooste-ja ehitusjoonist;
  • joonestab jõukohast tehnilist joonist, vormistab ja esitleb joonist või skeemi.

3. Materjalid ja nende töötlemine

Õpilane:

  • leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ja kasutab ainealast teavet kirjandusest ning internetist;
  • analüüsib materjalide omadusi, töötlemise viise ning kasutamise võimalusi, sünteesib uusi teadmisi;
  • kasutab toodet valmistades mitmesuguseid töövahendeid ja valib sobivaima töötlusviisi;
  • tunneb ja kasutab töötlemisel masinaid ning mehhanisme;
  • valmistab oma näolisi tooteid, tunneb ja kasutab mitmeid liite võimalusi;
  • kujundab välja oma positiivsed väärtushinnangud ja kõlbelised tööharjumused;
  • teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, kasutab ohutult masinaid

ning töövahendeid.

4. Projektitööd

Õpilane:

  • organiseerib paindlikult ühistööd, planeerib ajakava ja oskab jaotada tööülesandeid;
  • teeb ülesandeid täites aktiivselt koostööd kaasõpilastega;
  • suhtleb töö asjus vajaduse korral kooliväliste institutsioonidega (nt meili teel jne), et saada vajalikku infot, seda analüüsida, kriitiliselt hinnata ja tõlgendada;
  • valmistab üksi või koostöös teistega ülesandele või projektile lahenduse;
  • väärtustab töötegemist, sh selle uurimist ja omandatud tagasisidet;
  • mõistab info kriitilise hindamise vajalikkust ning kasutab infot kooskõlas kehtivate

seaduste ja normidega.

5. Käsitöö ja kodundus

Vt käsitöö ja kodunduse ainekava

Projektid ja praktilised tööd 9. klassis

Puidust ja taaskasutavatest materjalidest töömahukamad tooted või uudsed lahendused.

Kasutatav õppevara III kooliastmes (kirjandus, veebilehed ja muud allikad)

  1. Bayley, S., Conran, T. (2008). Disain. Kuju saanud mõte. Kirjastus Varrak.
  2. Hakkame leiutama- materjale huviringidele. Huviringijuhendaja käsiraamat, 2. (2010). Toim. M. Soobik. Tallinn: eestikeelse väljaande kirjastaja MTÜ Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit. http://www.tehnoloogia.ee/Hakkame%20leiutame_web.pdf
  3. Lepmann, T., Saago, T., Soobik, M. (2010). Matemaatika, tehnoloogiaõpetuse ning käsitöö ja kodunduse lõiming Pentamino mängu abil. Kogumikus: Jaani, J. Aru, L. (koost.) Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas. Tartu: Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=772212/l%F5i mingukogumik_08+03+10.pdf
  4. Loovuspedagoogika. (2011). Toim. M. Soobik. Tallinn: eestikeelse väljaande kirjastaja MTÜ Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit. http://www.tehnoloogia.ee/Loovuspedagoogika.pdf
  5. Rihvk, E. (2005). Puidutööd. Tallinn: Kirjastus Koolibri
  6. Tehnoloogia ja loovus. (2011). Koostanud ja toimetanud M. Soobik. Tallinn: MTÜ Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit.
  7. Tehnoloogilise kirjaoskuse standardid. Tehnoloogiaõppe sisu. (2007). Eestikeelse teksti toimetanud M. Soobik. Tallinn: MTÜ Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit.
  8. Soobik, M. (2010). Lõiming tehnoloogiaõpetuses. Kogumikus: Jaani, J. Aru, L. (koost.) Lõimingu võimalusi põhikooli õppekavas. Tartu: Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskus. http://www.ut.ee/curriculum/orb.aw/class=file/action=preview/id=772212/l%F5i mingukogumik_08+03+10.pdf
  9. Soobik, M. (2010). Tehnoloogia valdkonna õpikäsitlus. Kogumikus: Põhikooli valdkonnaraamat TEHNOLOOGIA. Koostajad ja sisutoimetajad M. Reedik ja U. Pohlak. Tartu: Haridus- ja teadusministeerium. http://www.oppekava.ee/images/f/f9/Tehnoloogia_valdkond_Soobik.pdf
  10. Soobik, M. (2010). Tehnoloogia valdkonnaalane arendustöö. Kogumikus: Põhikooli valdkonnaraamat TEHNOLOOGIA. Koostajad ja sisutoimetajad M. Reedik ja U. Pohlak. Tartu: Haridus- ja teadusministeerium. http://www.oppekava.ee/index.php/Tehnoloogia_valdkonnaalane_arendust%C3 %B6%C3%B6
  11. Soobik, M. (2010). Tehnoloogiaõpetusest. Kogumikus: Põhikooli valdkonnaraamat TEHNOLOOGIA. Koostajad ja sisutoimetajad M. Reedik ja U. Pohlak. Tartu: Haridus- ja teadusministeerium. http://www.oppekava.ee/images/1/18/Tehnoloogiaopetusest.pdf
  12. Soobik, M. (2012). Tehnoloogiaõpetuse õppekeskkonna kavandamine õppetöö korraldamisel. Kogumikus: Põhikooli valdkonnaraamat TEHNOLOOGIA. Koostajad ja sisutoimetajad M. Reedik ja U. Pohlak. Tartu: Haridus- ja teadusministeerium. http://www.oppekava.ee/images/d/d5/M_Soobik_Oppekeskkonna_kavandamine .pdf
  13. Kogermann, E., Paluver, N., Tapper, V. (1974). Joonestamine. Tallinn: Valgus
  14. Lubi, H., Särak, J-E. (2002). Joonestamine I ja II. Tallinn: OÜ Vali  Press
  15. Griffits, M. (2014). Puutöö nädalalõppudeks. Tallinn: Sinisukk
  16. Kõrbe, A. (1987). Kodumeister. Tallinn: Valgus
  17. Rihvk, E. (1978). Puitehistöö koolis. Tallinn: Valgus
  18. Isok, H., Kõrbe, A., Meiorg, E., Rihvk, E. (1990). Poiste tööõpetuse jaotusmaterjal. Tallinn: Valgus
  19. Jackson, A., Day, D.(2006). Puutöömeistri käsiraamat. Tallinn: TEA

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s